Oled sa olnud olukorras, kus koolis või mõnel koolituspäeval ütleb õppejõud “jätame pausi vahele, saame varem lõpetada”?

Minus tekitab see kohe kahtluse, et kas see peale pausi ette nähtud loengu osa on siis juba ette määratud olema mõttetu? Meie aju vajab pausi, et olla võimeline infot töötlema ning uusi teadmisi omaks võtma. Ma ei lähe ju koolitusele lihtsalt aega täis istuma, vaid ikka õppima. 

Puhkus kui õigus ja kohustus

Puhkamine pole mingi tüütu asi, vaid see on oluline osa, et me üldse saaksime tööd teha ja oleksime sealjuures ka produktiivsed. Võib kõlada veidralt, aga puhkamise kohustus on isegi seadusesse kirja pandud. Nii töötajale kui tööandjale on pandud vastutus, et töö tegemine peab vahelduma puhkusega. 

See pole juhuslikult vastastikune kohustus, sest nii nagu vajab töötaja puhkust ja võib seda oma tööandjalt nõuda, nii vajab ka tööandja puhanud töötajaid. Iga ettevõtja huvi on olla edukas ja töötada kasumlikult ning seda saab ta kõige paremini teha just puhanud ja produktiivse kollektiiviga.

Sügav töö vajab ka sügavaid pause

Puhkus, vahetunnid ja teised võimalikud puhkehetked on loodud selleks, et õppimine või tööga seotud tegevused oleksid efektiivsed. Olenemata sellest, millist strateegiat või meetodit sa oma tööpäeva struktureerimiseks kasutada, on oluline jälgida, et sinna oleks planeeritud ka puhkepause. Sama tähtis on see, et need pausid võimaldaksid ajul taastuda ja laadida.

Professor Cal Newport on kirjutanud väga palju sügavast tööst ning muuhulgas ka sellest, miks ja kuidas peab intensiivsete tööplokkide vahel ka puhkepause tegema. Ta rõhutab, et pausid ei tohi liialt tõmmata tähelepanu tööülesandelt ära ja sellega raskendada pärast uuesti tööle keskendumist.

Siin on tegevused, mida ta soovitab kindlasti pauside ajal vältida:

• Ära lase oma tähelepanul minna asjale, mis võib tekitada tööalase või sotsiaalse kohustuse (nt pilk e-postkasti või sotsiaalmeediasse).
• Väldi seda, et pausi ajal võtad ette mõne muu sarnase tööampsu (nt kui kirjutad aruannet ja pausil üritad mõnda seotud teksti parandada).
• Hoidu teemadest, mis on keerulised või stressirohked.
• Sügavad pausid ei tohiks kesta kauem kui 10–15 minutit, välja arvatud mõningad erandid, nt söögipausid.

Anna ajule võimalus taastuda

Aga millega siis oma pause täita? Ajule on vajalik pausil ajal tõelist puhkust anda ehk kõik, mida pausil teed, peaks olema võimalikult mõttevaba või nõuab erinevat ajutegevust kui tööülesanne.

• Lühike jalutuskäik, kasvõi teise tuppa või kööki, et võtta vett või kohvi.
• Unistamine headest asjadest, mida saad ette võtta siis, kui tööülesanded on tehtud. 
• Sellise raamatu peatüki või ajakirja artikli lugemine, mis pole üldse seotud süvenenud töö ülesandega.
• Lõbusate asjade tegemine laste või lemmikloomadega.
• Majapidamistöö lõpetamine või lühikese asjaajamise tegemine.

Intensiivne ja keskendunud töötegemine või õppimine nõuab meilt palju ressursse. Seetõttu on lisaks sügavale tööle vajalik tähtsustada ka sügavaid pause. Pausidel on oluline roll selles, kas kogu meie ette võetud tööplokk või õppesessioon tervikuna õnnestub. Pane enda päevaplaani kirja lisaks töödele ka puhkepausid ja jälgi, et annad nendel hetkedel päriselt oma ajule puhkust ja võimaluse taastuda. Meie töö kvaliteet sõltub sellest, kui hästi me puhkame.