Oled kindlasti kuulnud, kui oluline on anda tagasisidet, et aidata inimestel oma tegevusi reflekteerida ja tulevikus paremaid tulemusi saavutada. Tegelikkuses aga on see tagasiside vahel selline, mis paneb tundma pigem ebamugavalt kui inspireeritult. Kas tahaksid saada ja anda hoopis sellist nõuannet, mis tõukab tegema julgeid samme tulevikku vaadates? Mina küll tahan! Jagan ka sinuga tööriista nimega edasiside – see keskendub sellele, kuidas minna edasi, mitte sellele, mida oleks võinud paremini teha.

Me oleme edukamad, kui keskendume tulevikule, mitte minevikule. 

Kui küsime “Kuidas on läinud?”, siis vaatame tagasi ja anname hinnangu olnud olukordadele või asjadele. See on tagasiside andmine. Seades fookuse sellele, kuidas minna edasi, oleme me edasiside lainel ja saame kasutada seda edasiviiva jõuna. 

Edasiside üks hea külg on see, et seda ei võeta nii isiklikult kui tagasisidet. On ju toetavam, kui keegi ütleb sulle, et proovi järgmisel korral hoopis nii, selle asemel, et pead kuulama, kuidas ja mis sa kõik valesti tegid.

Minevikus toimunut me enam muuta ei saa, küll aga saame muuta tulevikku. Edasisidet andes on meie mõtted suunatud tulevikku ja saame pakkuda abi läbi nõuannete, mis vaatavad ettepoole ja on meie poolt mõjutatavad. Nii saamegi keskenduda paremale tulevikule, mitte mineviku vigadele.

Kuidas anda toetavat kriitikat?

Tagasiside on oluline nii professionaalse arengu kui tervete suhete jaoks. Siiski on meil vahel raske kriitikat vastu võtta, kuna tahame, et meid aktsepteeritaks just sellistena, nagu me oleme. 

Muutes tagasiside andmise ja vastuvõtmise vaatenurka, saame nii enda tegevuste analüüsimisel kui teistele tagasisidet andes olla mitte kriitikud, vaid toetajad ja julgustajad. Proovi järgmisel korral kasutada neid kolme mõtteviisi ja märka, kuidas see tegutsemist ja tulemusi muudab.

1. Ma tunnustan – too välja see, mis läks hästi ja julgusta jätkama õnnestunud tegevustega, mis mängisid olulist rolli tulemuste saavutamisel. 
2. Ma juhendan – ära paku enda lahendusi ja hinnanguid, vaid suuna abistavate küsimustega teist inimest ise analüüsima ja oma kogemust lahti mõtestama.  
3. Ma märkan – kirjelda neutraalselt seda, kuidas veidi teisiti tehes oleksid tegevused suurema mõjuga ja aitaksid saavutada oodatavat tulemust. 

4 soovitust, kuidas kasutada tagasi- ja edasisidet edasiviiva jõuna

Esimene asi, mis tuleb nii tagasi- kui edasiside andmisel kokku leppida on eesmärk – kas nii küsija kui vastaja on teadlikud, miks tegevuste reflekteerimist tehakse. Kui omavahel selgelt läbi rääkida, milleks ja millist tagasisidet vaja on, siis on tõenäolisem, et saadud info ka päriselt rakendamist leiab. Lihtsalt “linnukese” pärast täidetud küsimustik ei aita kedagi edasi.   

Ära karda välja öelda, et ootad lisaks tagasisidele ka edasisidet ehk soovitusi, mida ja kuidas edasi teha. Sisukama vastukaja saamiseks määratle võimalikult täpselt ära, mille kohta arvamust soovid. Nii on sul endal ka hiljem lihtsam kokkuvõtteid ja järeldusi teha, ilma et peaksid nuputama, mille kohta see mõte nüüd võiks käia.  

Sageli näeme, et küsitaksegi otseselt kellegi hinnangut. Aga mis oleks, kui küsiks hinnangutevaba tagasisidet? Palu arvamust konkreetsele olukorrale, mitte isikule ning samuti saab vastamisel kasutada “mina-sõnumeid” ehk rääkida enda seisukohalt, mitte üldistavalt. Näiteks saad sa öelda, et minu jaoks on koosolekud liiga kaootilised, selle asemel, et välja tuua juhi halb koordineerimine koosolekutel. Olgu tegemist tagasi- või edasisidega, kõige tähtsam on selles protsessis olevate osapoolte suhe – kriitika peab olema konstruktiivne ja aitama hoida või arendada omavahelist suhet. Nii andjana kui saajana peame hoidma pilgud tulevikus ning selgelt kommunikeerima, mida saadud infoga edasi teha. Olles ausad ja avatud tagasiside andmisel ja ka vastuvõtmisel, on selle tulemusel kindlasti paremad nii meie suhted kui edasised tegevused.