Inimestel on uudishimu geenides ning me tahame ikka ja jälle kogeda midagi uut. Meie aju ootab ja otsib uusi asju, mida avastada, mille üle mõelda või mida kogeda. Hea uudis on see, et õppimine on aju jaoks loomulik ning inimaju armastab õppimist. Me oleme kõik elukestvad õppijad – soovime teada, kuidas ja miks asjad töötavad.

Õppimise kaks alussammast – seosed ja kordamine 

Alustuseks on vaja ajule anda nö probleeme, mida lahendada. Aju toimib nagu muskel – mida enam sel on tegevust, seda paremaks ta muutub. Siis tuleb paika panna fookus – õppimise jaoks on vaja pöörata õpitavale tähelepanu. Suurem tähelepanu võrdub alati parema õppimisega, sealjuures tuleb arvestada, et igavad asjad inimest ei köida ning tähelepanu hoiab ülesandega seotud huvi ja tähtsus. 

Seoste ja süsteemi loomine
Õppimine käib läbi aju muutmise – tekivad uued ühendused närvirakkude vahel. Kui tahad mingis asjas paremaks saada, siis ainus tee on ajus uute ühenduste ehitamine läbi struktuuride loomise. Kui otsida vastuseid erinevatele miks-küsimustele, aitab see luua ajus süsteemi ja terviku. Nii aktiveeritakse aju ning tekivad uued ühendused ehk uued teadmised. Korrapärane ja seostatud teave jääb paremini meelde, kui umbmäärane infokaos.

Kordamine
Kordamine on tarkuse ema, päriselt ka! Meelespidamiseks tuleb õpitut korrata, kuna mäletamise kestvust saab pikendada just sellega. Võid kordamiseks kasutada näiteks mõistekaarte, joonistamist, skeemide loomist vms. Eriti hea on näiteks see, kui kordad infot luues seoseid õpitud asjade ja tegeliku elu vahel. Kuigi nägemine on kõige olulisem meel ning pildid jäävad paremini meelde, kui kirjutatud tekst, võid õppimiseks kasutada ka muid meeli – kuulamine, kompimine, haistmine. Mida rohkem meeli on kaasatud õppimisse, seda enam inimene õpib. 

Mis aitab tõhusalt õppida?

Meie ajule meeldib õppida, kuid kuidas seda kõige tõhusamalt teha? Igaüks on erinev ja oma tugevuste-nõrkustega, kuid on mõned asjad, mida siiski võiksid kõik õppimise toetamiseks teada ja kasutada. 

• Kehaline aktiivsus – füüsiline koormus suurendab aju toimimisvõimet, kuna liikumine aitab keskenduda, hoida tähelepanu ja tunda õppimisest rõõmu. 
• Hea uni – inimene  õpib magades, sest just siis talletatakse info meie pikaajalisse mällu (võimalusel jaota õppimine mitme päeva peale).  
• Toetav keskkond – eemalda enda ümbert kõik tähelepanu röövlid (telefoni märguanded, segamini laud, raadio- ja telekahelid) ning väldi ka emotsionaalset stressi, mis pidurdab nii mälu kui mõtlemist. 
• Paku ajule vaheldust – vaheta õpitavaid teemasid ning ära jää liiga kauaks ühe teema juurde (optimaalne on 20-60 minutit ühele teemale).
• Kontrolltööd – tee endale väikseid teste, mis aitavad mõista, milline osa õpitust on selge ja mida oleks vaja veel korrata. 

Õppimise juures on oluline teada, et kui me ainult kuulame, siis oleme me passiivsed ja tegelikult ei omanda uusi teadmisi. Kui kohe kuuldud materjal läbi mõtestada ja sellega tegeleda, siis oleme aktiivsed ja nii toimub ka õppimine. Ehk õpib see, kes ise teadmist ehitab – õppija ülesanne on proovida ülesanne ise ära lahendada. Seega head õpetajat iseloomustab see, et ta annab õppijale hea küsimuse, mitte kohe hea vastuse.  

Teiseks on tähtis, et me õpime siis, kui ütleme oma uue teadmise välja ja räägime sellest teistega. Sisukas õppimine on aeglane, see jätab ruumi mõtisklemiseks, ideede põrgatamiseks, valede ideede kujunemiseks ja siis nende parandamiseks. Ole julge uusi asju õppima,  katsetama ja erinevaid lahendusi proovima ning kõike seda ka teistega arutama!