Kommunikatsioon on igapäevaelu lahutamatu osa, millega vahendame oma mõtteid, tundeid ja soove. Kuid miks meil on vaja suhelda? Teadlased on leidnud, et igas suhtlusolukorras juhivad meid sarnased baaspõhjused ja -vajadused, mis määravad, kuidas ja miks me teistega ühendust võtame. Need vajadused on universaalsed, sõltumata meie taustast või olukorrast.

Suheldes teistega soovime:

• Märkamist – Me soovime, et meid nähakse ja kuuldakse. Suhtlemise kaudu otsime kinnitust oma olemasolule ja tähtsusele.
• Mõistmist – Suhtlus loob silla meie sisemaailma ja teiste inimeste vahele. Meie eesmärk on, et teised saaksid aru, mida me mõtleme ja tunneme.
• Aktsepteerimist – Inimese üks põhivajadusi on tunda, et teda aktsepteeritakse sellisena, nagu ta on. Suhtlus aitab luua sidemeid ja suurendada kuuluvustunnet.
• Väärtustamist – Me tahame tunda, et meie panust ja olemasolu hinnatakse. Kommunikatsioon on üks viis näidata, et meie arvamus loeb.

Kommunikatsiooni toimimispõhimõtted

Kommunikatsiooni toimimist on teadlased C.E. Shannon ja W. Weaver lahti seletanud saatja-vastuvõtja mudeli kaudu, mis aitab mõista inimestevahelist infoliikumist. 

Mudel koosneb järgmistest osadest:

1. Saatja ehk isik, kes algatab suhtluse. Saatja ülesanne on kodeerida sõnum ehk muuta oma mõtted ja tunded arusaadavaks sõnade, piltide või žestide kaudu.
2. Sõnum on info, mida soovitakse edastada. Sõnumi sisu ja vorm sõltuvad saatja eesmärkidest, emotsioonidest ja taustast.
3. Edastuskanaliks võib olla nii kõne, kirjalik tekst, kehakeel kui  tehnoloogilised vahendid (nt telefon või e-post). Kanali valik võib oluliselt mõjutada seda, kuidas sõnumit vastu võetakse ja tõlgendatakse.
4. Vastuvõtja on isik, kes sõnumi kätte saab. Vastuvõtja dekodeerib ehk tõlgendab saadud infot, kasutades selleks oma isiklikku tausta, kogemusi ja teadmisi.
5. Tagasiside on efektiivse kommunikatsiooni alus. Kommunikatsioon on kahepoolne protsess, kus vastuvõtja annab saatjale tagasisidet, mis kinnitab, kas sõnum on õigesti mõistetud või vajab täpsustustamist.

Arusaamatuste vältimiseks on oluline mõista, et kommunikatsioon on alati vastastikune ja dünaamiline protsess, mida mõjutavad erinevad tegurid. Suhtlusprotsessis mängivad olulist rolli mõlema osapoole taustsüsteemid, sealhulgas kultuur, haridus, väärtushinnangud ja varasemad kogemused. Need faktorid määravad, kuidas sõnumit kodeeritakse ja dekodeeritakse. Näiteks võib üks inimene tõlgendada teatud kehakeelt positiivselt, samal ajal kui teine võib seda negatiivseks pidada. Samuti võib valitud sõnastus ja kanal määrata, kas sõnum jõuab õigesti kohale. 

“Kas sa mõistad mind?”

Kas sa tunned, et sind alati mõistetakse ja aktsepteeritakse? Kommunikatsiooni kvaliteet mõjutab meie igapäevaelu ja suhteid. Kui soovid oma suhtlemisoskusi parandada või mõista, kuidas edastada oma sõnumeid selgemini, võta hetk ja hinda oma suhtlust saatja-vastuvõtja mudeli abil.  Kas oled kindel, et su sõnumid jõuavad õigesti kohale? Mida saaksid muuta, et viia suhtlus uuele tasemele?