Läbipõlemine võib juhtuda meist igaühega. Pole vahet, mis valdkonnas sa töötad või kui suure kirega elu elad.  Tüüpiliselt hakkavad sümptomid ilmnema siis, kui meile esitatavad ootused ületavad meie võimekuse neile vastata. Need ootused võivad olla nii teiste kui ka enda loodud.

Läbipõlemist soodustab ka tänapäeva ühiskond. Levinud on nn “hustle” kultuur ehk edukad näivad need, kellel on kogu aeg kiire ja palju tegemisi korraga. Kui kõigi oma tegemiste juures sead endale väga kõrged ootused, siis võib see edu hakata tulema su heaolu ja tervise arvelt.

Läbipõlemise 12 faasi

Läbipõlemise peamised sümptomid on kurnatus, võõrdumine ning vähenenud töö- ja tegutsemisvõime. Need sümptomid võivad ilmneda alles läbipõlemise lõpufaasis. Enne läbipõlemiseni jõudmist on veel mitu erinevat etappi, mille jooksul on võimalik ohumärke ära tunda ning läbipõlemist ennetada.

Esmakordselt kirjeldas läbipõlemist psühholoog Herbert Freudenberger 1970ndatel. Ta jagas läbipõlemise 12 faasiks:

1. Liigne ambitsioon – enda kanda võetakse liigselt kohustusi ja ülesandeid, et end tõestada või ei suudeta ei öelda lisaülesannetele.
2. Ületöötamine – liigsete kohustuste tõttu ei mahu töö tegemine enam tavapärastesse töötundidesse ära.
3. Enese vajaduste hooletusse jätmine – teiste vajadused muutuvad tähtsamaks kui enda omad, nt tehakse asju unetundide arvelt või jäetakse lõunaid vahele.
4. Konfliktide eiramine – ignoreeritakse väsimusest tekkivaid konflikte teiste inimestega või töös tehtavaid vigu.
5. Muutused väärtushinnangutes – prioriteetide muutudes muutuvad ka väärtushinnangud ning kui varem võisid tähtsad olla pere, sõbrad ja hobid, siis nüüd on esikohal töö.
6. Uute probleemide eitamine – muutuvate väärtuste tõttu tekkivates probleemides süüdistatakse töökoormat ja ajapuudust, mitte isiklikke valikuid.
7. Sotsiaalne eemaletõmbumine – veedetakse vähem aega lähedastega ja vestlused keerlevad peamiselt töö ümber.
8. Märgatavad muutused käitumises – lähedased inimesed märkavad muutusi käitumises, sest nad tunnevad ennast kannatajatena, kuna nendega tehtud kokkulepetest ei peeta enam kinni.
9. Enesega kontakti kaotamine – puudub kontakt oma mõtete ja kehatunnetusega, pole selge, mis on enam oluline ja nähakse end väärtusetuna.
10. Sisemine tühjus – inimene tunneb end ärevana, puudub motivatsioon ja ambitsioon.
11. Depressioon – emotsionaalne, vaimne ja füüsiline kurnatus tekitab võimetust rõõmu tunda ning valitsema hakkavad lootusetus ja ükskõiksus.
12. Läbipõlemine – viimases staadiumis võib toimuda füüsiline ja vaimne kokkukukkumine, mis toob kaasa vajaduse meditsiinilise sekkumise järgi.

Kas tundsid end mõnes faasis ära? Paljudele on ootamatu, et läbipõlemine algab suurest ambitsioonist. Samuti ei teadvustata, et teiste eest hoolitsemine ja sealjuures enda vajaduste tahaplaanile jätmine on samm lähemale läbipõlemisele.

Kui mõtled oma elu peale ja kõrvutad igapäevaseid olukordi eespool kirjeldatud 12 faasiga, siis märka, kas ja kuidas need faasid sinu elus väljenduvad. Mida varasemas etapis oma olukorrale nö sõrme peale saad, seda kergem on liikuda läbipõlemise sammudes ülespoole ja seda täielikult vältida.